UBC / Viskist ja Viskiklubist / Liikmed

Viskiklubi liikmed

Liikmete ühispilt aastast 2005. / Liikmed seisuga 1998. / Ordenid / Puzzle

Liikemete ühispilt aastast 2005.

Ühispilt 2005

Vaata pilti suurelt »

Liikmed seisuga 1998.

Auväärne JAAK ARRO arvati Viskiklubi liikmeks 1990. aastal. Tal on jätkunud silma ja püsivust nii enne kui pärast seda sündmust olla vaatleja. Magusat nostalgiat tunneb meenutades neid aegu kui Ku-Ku ajutiselt maa peale oli tulnud ning peeti Viskijõulusid. Kodustele armastab rääkida äratulekutest ning hoiatab neid mõnikord isegi oma tulekust ette. Saavutusi on viimasel aastakümnel olnud kaks - jalgrattaostmine ja tennisemäng kerkivad sammastena mälust esile. Viskiklubi vaim ei ole tema jaoks midagi püsivat, vastupidi, see ilmub ei-tea-kust välja ja lotendab. Headel aegadel joob Laphroaig’i ja ülejäänud aegadel Ballantines’i. Viskiklubi evolutsiooni jälgides tunneb rahutust, sellel rahutusel pole aga nime.

Auväärne AAVO ERMEL arvati Viskiklubi liikmeks 1993. aastal. Enne seda sündmust osales ta tempokalt ekslemises, hiljem on ta üritanud meelte ja maitse ergastamisel vinna pikendada. Ta mäletab väga kaugeid aegu, päevi, mil Viskiklubi polnud veel loodud ning meenutab heldinult tolleaegseid sammuvaid ekskavaatoreid, mida oli nii tore külastada. Lähedastega räägib ta Viskiklubist vaid konfidentsiaalseid asju. Tal on kolm saavutust - vahetas urbaalse keskkonna ruraalse vastu ning ühendas keskpunkti raskuskeskmega. See kõik on muidugi väga kontsentreeritud tegutsemist nõudnud. Viskiklubi vaimu näeb kord interaktiivselt unelevana, kord lennukalt mõtlikuna, ühel juhul ka elutargana. Headel aegadel otsib üles kõik suitsused Single Malt’id, muidu aga loksub tal klaasis iiri viski. Viskiklubi evolutsioon tekitab kõhedust. Nii vähese ajaga on nõnda palju teha jõutud. Ja mida veel arvata nendest järjepidevuse ringlemise ilmingutest?

Auväärne PEETER ERNITS arvati Viskiklubi liikmeks 1996. aastal. Enne seda sündmust pidas võimalikuks viina bouquet’ga tutvuda. Pärast on jätkunud nina ja kurgulage ka viski tarbeks. Magusat nostalgiat tunneb jõulusid oodates, eriti Viskijõulusid. Perekonnaringis räägib tähestiku järjekorras kõigist Viskiklubi ametlikest ja mitteametlikest üritustest. Tal on saavutusi, kuid need on salajased. Seni pole ta neist kellelegi rääkinud. Viskiklubi vaim tundub talle erksalt agressiivse ja lennuka sellina, kes ajab Paasikivi-Kekkose liini ning on helde käega. Ilusatel päevadel joob Paddy’t, teistel aegadel isegi pipraviina (sama värvi kui viski, aga piprasem). Viskiklubi evolutsioon teeb rahutuks, kaasvõitlejad käituvad seletamatult, sotsiaalseid tagatisi pole. Saab see siis nõnda edasi kesta!?

Auväärne SVEN GRÜNBERG arvati Viskiklubi liikmeks 1994. aastal. Enne seda sündmust tuli tal tegelda heliloominguga ning see töö pole siiani valmis saanud. Tal on suur süda, sest kõik Viskiklubi üritused täidavad seda magusa nostalgiaga. Perekonnaringis räägib nii, kuidas olukord nõuab. Tal on kolm saavutust — on teinud plaate ja remonti ning vahepeal Viskiklubiski olnud. Viskiklubi vaimu iseloomustamiseks kasutab ta 24 sõna (vaim palus teda ka vastu tervitada). Klubi senine evolutsioon teeb Sveni rahutuks, oma rahutusele nime aga anda ta ei taha.

Auväärne ARVO HAASMA arvati Viskiklubi liikmeks 1992. aastal. Enne seda sündmust tegeles õpetamisega ja mängis pilli, hiljem on jätkanud enam-vähem samal lainel, lisandunud on ainult mõttepausid. Nostalgia paisutab põue, kui mõtleb esimesele kohtumisele valitud UBC liikmetega Helsingis (nad tulid… ja tuba sai täis). Saavutusi on kolm: osavad õpilased, õnnestunud kontserdid ja soe vesi, mis tuleb kraanist. Viskiklubi vaim tundub olevat leebe, elutark ja enesekeskne. Rammusal ajal armastab pika poognaga Bowmore’i, kõhnematel päevadel Jameson’it. Viskiklubi evolutsioon ei sisenda rahu, pigem vastupidi - sotsiaalseid tagatisi otsi või tikutulega taga.

Auväärne IVARS HEINRIHSONS arvati Viskiklubi liikmeks 1996. aastal. Enne seda sündmust oli tal küllalt palju tegemisi Lätis, pärast aga on ta hakanud kevaditi ja sügiseti, kui rändlinnud tulevad- lähevad, ikka rohkem ja rohkem põhja vaatama. Magusa nostalgiaga täidab tema südame Viskiklubi atmosfäär. Viimastel aastatel on tal kolm saavutust. 1996. aastal oli tal maalinäitus Tallinnas, veidi varem oli tal aga Riias kolm personalizstade’t perastikku. Viskiklubi vaim tundub talle perfektsena, kõike on parasjagu. Headel aegadel joob ta Tullamore Dew’d, muidu otsib abi Teacher’s’ilt. Viskiklubi evolutsiooni pudelikaelu ei oska ta veel õigesti nimetada.

Auväärne ROALD JÜRLAU arvati Viskiklubi liikmeks 1996. aastal. Enne seda sündmust tegi ta muusikat, et saada raha ja osta viskit, nüüd saab viskit otse, ilma vahepealse raha etapita. Tal pole midagi hüüdnimede vastu, rohkem sõltub hüüdjast. Magus nostalgia tema südant ei täida ning kodus ütleb ta kõik välja. Tal on viimasel ajal kaks saavutust, kaugushüppes on alistatud maagiline 5.50 piir, mis ilmselt on võimalik olnud tänu järjekindlale kodus ööbimisele. Viskiklubi vaim on teda kandnud Tammsaare-maile, ilmselt väljendub selles ka vaimu vahelesegajalik loomus Roaldi jaoks. Viskipudeli silte ei vaata ta ei headel ega mitte kuigi headel aegadel. Klubi evolutsioon teeb teda rahutuks. Millal küll saabub kliimaks?

Auväärne KAAREL KURISMAA on Viskiklubi asutajaliige. Enne seda sündmust oli ta kutselt üpris vaba, hiljem on ta hakanud end pedagoogiks nimetama. Viimasel kümnel aastal on olnud kaks olulist saavutust: ta on läinud ja tulnud koos hambaharjaga. Talle maitseb Laphroaig nii headel kui halbadel aegadel. Viskiklubi senine areng jätab rahulikuks, aeg-ajalt unistab ta sellest, kuidas auväärse Jaak Lippmaaga kunstist rääkis. Tal on ka perekonnaring, kus ta aeg-ajalt on ja räägib. Kaarel on pidanud võimalikuks panna alus viskinovellide kirjutamisele Eestis.

Auväärne MART LAAR arvati Viskiklubi liikmeks 1995. aastal. Et saada hiljem ekspeaministriks, oli ta enne seda sündmust peaminister. Magusat nostalgiat tunneb ta meenutades, kuidas võttis vastu taasiseseisvunud Eesti esimese omaalgatusliku sõjaväeparaadi 1992. aastal. Kodus ütleb, et tuli just nukuteatrist. Saavutusi on tal kolm. Võttis pangalaenu, mille tagajärjel Eestis loobuti viskiaktsiisi kehtestamisest, ning 1994. aastal tühjendas ajaloolise Bells viski (ei täpsusta, kas seda ka joodi). Viskiklubi vaim on tema jaoks avarate rõivastega helde lendav olevus, kelle peale tulles on headel aegadel hea Glenmorangie’t juua. Mitte nii headel aegadel poetab pisara, kui laual on Clan MacGregor. Viskiklubi arengukäik teeks nagu murelikuks, või ei tee, või ehk siiski….

Auväärne ANDRES LANGEMETS arvati Viskiklubi liikmeks 1990. aastal. Enne seda sündmust oli ta enda meelest kultuurikiibitseja ja tavatipsutaja. Kiibitsemist pole ta hiljemgi maha jätnud, tipsutamise objektiga arvab ta aga „sina“ peale jõudnud olevat. Magusat nostalgiat tunneb, kui meenutab ühtesid Viskijõulusid, mil ta olevat klubist ära (koju) läinud. Kodus räägib Viskiklubist mõistu. Kahte viimaste aastate saavutust mäletab, üks aga on ära ununenud. Viskiklubi vaim pimestab teda veidi ning tundub enneaegselt vahelesegavana. Viskimarkidest eelistab alati temast maksimaalselt 60–80 cm kaugusele jäävaid e. kättesaadavaid. Andres tunneb, et on vähe teha jõudnud, sellele, mida tuleks teha, ei oska ta aga nime anda.

Auväärne JAAK LIPPMAA on Viskiklubi asutajaliige. Enne seda sündmust tegeles ta ebaoluliste asjadega, pärast õnnestus tal kohe Viskiklubi kabesektsiooni liikmeks ja ühtlasi ka selle sektsiooni asutajaks saada. Nostalgiakeeris haarab teda, kui ta meenutab klubi asutamist Rutjal, kodustele aga jutustab ta tihti ümber auväärse Lemming Nageli kirjutatud värvuskuuldemängu. Viimasel kümnel aastal on olnud kaks saavutust: eneseteadvus on lõpuks tunnetatud ja isik on vaba. Viskiklubi vaim on talle igati plussmärgiline kuju — elutark ja leebe, kui ei juhtu just vahelesegav ja enesekeskne olema. Parimatel päevadel joob ta 1976. aasta Laphroaig’i, muidu vahete-vahel ka Highland Park’i. Viskiklubi areng teeb teda rahutuks, nii vähe on ju jõutud.

ALO MATTIISEN UBC-s 1990–1996 Viskiklubi langetab pea.

Auväärne TASO MÄHAR arvati Viskiklubi liikmeks 1993. aastal. Enne seda sündmust oli tal tublisti tegemist konjakiga, hiljem on aga väga tihti ette tulnud konjaki mittejoomist. Nostalgiamajakana kiirgab minevikust nö. saja röntgeni matk Sillamäele. Kodused kuulevad temalt tihti viskivõistlustest, kaotusekibedusest ja võidurõõmust. Saavutusi on kaks — vabanemine konjaki ahelatest ning isiklike maitsmispungade kujundamine viski komponentidega komplementaarseks (tuntud ka kui lukkusid endale sobivaks kujundava võtme ilming). Viskivaimu ei karda, see tundub talle leebe. Enne pangakrahhi joob Laphroaig’i, pärast Paddy’t. Viskiklubi evolutsioon teeb murelikuks, napib sotsiaalseid tagatisi (põhikirjalisi).

Auväärne TAPIO MÄKELÄINEN arvati Viskiklubi liikmeks 1994. aastal. Enne seda rändas ta ringi ja otsis kultuuri. Hiljem on teda veedelnud õlleturismi hämarad rajad. Kodustega armastab ta vestelda biokeemiast — aldehüüdide toimest närvimediaatoritele ja taskus leiduvatest pulbritest selle mõju vähendamiseks. Tal on saavutusi, mida tuleb rahvusvahelisteks nimetada. Tal õnnestus Helsingis Blended–näitus rahvale vaatamiseks välja panna. Seto Kuningriik aga tunneb teda kui senini veel äraostmatut valijameest kuningriigi parima puskari konkurssidel. Viskiklubi vaim tuletab talle meelde esimest armastust. Mis veel võiks olla nii leebe, nukker ja passiivne? Headel aegadel teeb ta suu seks mahedate iiri viskidega, ülejäänud päevadel ei vaata silti, kui viski ale käimas on. Viskiklubi areng teeb rahutuks — keegi ei seleta, miks Viskiklubi liikmed nii kummaliselt käituvad, kusagil pole aga öeldud, et selle eest hiljem teistest suuremat pensioni hakatakse maksma. Jajaa?

Auväärne LEMMING NAGEL on Viskiklubi asutajaliige. Enne Viskiklubi asutamist oli tal tegu veiniga, hiljem on käed-jalad olnud töid ja tegemisi täis, et konjakiga ühele poole saada. Tema süda täitub magusa nostalgiaga, kui ta mõtleb, et igale Viskiklubi üritusele järgneb uus päev. Perekonnaringis plaanitseb ta teatrija kontserdikülastusi. Saavutusi on kolm, kroonilise remondi ägenemist peab ta uhkusega suurimaks. Viskiklubi vaim on Lemmingule end näidanud kord pompöössena, kord leebena ja siis jälle mänguhimuliselt segasena. Viskimarkide puhul liigub ta üksikult üldise suunas, üks klaas korraga. Klubi evolutsioonis valmistavad kolm tahku talle peavalu, näiteks ei mäleta Lemming, et Viskiklubi oleks talle ühelgi aastapäeval diplomit andnud, rääkimata siis veel preemiast.

Auväärne REIN POKLA arvati Viskiklubi liikmeks 1997. aastal. Enne seda sündmust söötis ta mitmes mõttes teisi ja teistele ning söötmist tuleb siiani ette. Mõtleb hardalt Liivi päevadele ’97, kus tal polnud võimalik osaleda, ning meenutab pisaraid varjates auväärse Lemming Nageli näituse avamist Riia linnas. Kodustele jutustab elavalt Liivi päevadest ’97. Tal on kaks saavutust — Viskiklubisse arvamine ja mitte väljaarvamine. Viskiklubi vaim näib olevat leebe ning kogu aeg midagi kahetsev. Headel päevadel võtab ette Laphroaig’i, muidu ei põlga Scottish Leader’itki. Viskiklubi evolutsiooni jälgides näeb ta karisid: kes annab klubiliikmetele sotsiaalsed tagatised? Ei tea! Keegi ei tea!

Auväärne TIIT PÄÄSUKE arvati Viskiklubisse 1989. aastal. Enne seda ta kalastas, maalis ja õpetas teisi rahulikult, hiljem teeb ta kõike seda sama rahulikut ning jääb veel aegagi viskide värvigammasse süveneda. Magusat nostalgiat tunneb Tiit (ka Kolonel) meenutades Ülo Tedre suitsusauna. Saavutusi on tal kaks — kaks aastat polaarjoonel, kusjuures põhja läks ta vabatahtlikult. Viskiklubi vaim kangastub talle lotendav-lennukana. Headel aegadel joob ta tosina aasta eest tehtud Scottish Leader’it, teistel aegadel seab viskiostu sõltuvusse rahast. Viskiklubi tormilise arengu tulemusel on Tiidu meelest tugevalt maha jäänud klubi sotsiaalsete tagatiste mehhanism, mis teadagi teeb rahutuks.

Auväärne HELMU RADIK on Viskiklubi asutajaliige. Tal on väga hea nägemine, sest enne Viskiklubi asutamist uuris ta tähti. Tähtede jaoks jätkub tal silma siiani. Magusat nostalgiat tunneb siis, kui meenutab, kuidas president Viskiklubi sünnitas. Kodus räägib väsimatult sellest ja paljust muustki. Saavutused on seotud seisvusega, ta on õnnelik, et ümberringi on iseseisvus ja temagi seisab ise. Talle meeldivad võõrsõnad, Viskiklubi vaim tundub olevat ergastiliselt antioksüdantne ehk lihtsalt himuralt mittehapu. Headel aegadel joob linnaseviskit, mitte nii headel aegadel võtab ette segu. Viskiklubi evolutsioon teeb murelikuks, sest palju on kummalist, seletamatut ja nimetut.

Auväärne MARGUS RAVA arvati Viskiklubi liikmeks 1997. aastal. Enne seda sündmust oli ta tšinovnik ning ametniku kiiduväärsel kohal on ta siiani. Magusat nostalgiat tunneb, kui meenutab klubi presidendi ametikorteri pidulikku avamist. Saavutusi on kolm, eriti rõhutab ta prantsuse keele kursuste läbimist prille lõhkumata ja liiklusavariisid tegemata. Viskiklubi vaim puudutab tema meelest muu hulgas ka inimeste erogeenseid tsoone, tehes seda siiski elutargalt ning vahel ka lennukalt. On kannatlik, sest eelistab 12-aastast viskit. Viskiklubi evolutsioonis teeb teda rahutuks see, et teised klubiliikmed ei seleta talle sugugi alati, miks nad nõnda käituvad.

Auväärne INDREK ROHTMETS on Viskiklubi asutajaliige. Enne seda oli tema ees lahti kogu maailm, nüüd on aga selja taga suurepärane tulevik. Magusa nostalgia kohta tahab öelda kõnekäänu „Mida kaugem, seda kaunim.“ Perekonnaringis vastab meelsasti küsimustele. Tal on olnud kolm saavutust — eneseteostused kolmel üksteist välistaval alal. Õnneks keegi ei märganud! Viskiklubi vaimu näeb vikerkaarena, mis pole ju midagi muud kui vedelikutilkades murduva valguse tekitatud ning ikka ja jälle uuesti sündiv optiline nähtus. Head on tema jaoks need ajad, kui on aega head viskit juua, halbadel aegadel tuleb midagi muud teha. Viskiklubi evolutsioon tekitab vaid rahulolu.

Auväärne PETER ROOSE arvati Viskiklubi liikmeks 1995. aastal. Enne seda sündmust oli ta seotud kolmetähelise lühendi taha peituva organisatsiooniga, mis levitab brand’i, hiljem on see tegevus tõstnud tema vererõhku ja adrenaliini hulka veres. Talle meeldivad jõulud, mida ta aga koduste ees saladuses hoiab, rääkides suitsukatteks kolimistest. Viimastel aastatel on tal kaks saavutust — pärast sukeldumisloa hankimist on ta juba 15 korda kolinud. Ta kardab, et Viskiklubi vaim teda ei mäleta (tegelikult asjata). Nii headel kui vähem headel aegadel lubab endale Laphroaig’i. Viskiklubi senist evolutsiooni jälgides on tal tekkinud soov vee alla sukelduda, mis aga tegelikult on tänaste toimetuste homse varna viskamine.

Auväärne RIHO SIBUL arvati Viskiklubi liikmeks 1992. aastal. Enne seda sündmust tegeles ta peamiselt kitarri saatel muretsemisega. Hiljem on talle selles töös appi tulnud ka viski ja auväärne Erkki-Sven Tüür rõõmusektorist oraalsete helidega, mida Riho iseloomustab vaid nende tugevust (üle 78 detsibelli) väljendavate parameetritega. Mineviku magus nostalgia teeb teda teadagi murelikuks, muresid jagab ta teistega aga ettevaatlikult. Saavutused on muu seas seotud tema enda poolt Jaapanist toodud viskiga, mis tekitas auväärses Lemming Nagelis (muresektor) elutarga vaikimisreaktsiooni. Viskiklubi vaim näib olevat nukker- monetaarne ning halbade-heade päevade viski on üks ja seesama (Pole halvemaid paremaid aegu…). Viskiklubi evolutsioonis teeb Rihot kõige murelikumaks teiste klubiliikmete kummaline ja seletamatu käitumine.

Auväärne SULEV TEPPART arvati Viskiklubi liikmeks 1989. aastal. Enne seda sündmust tegeles ta kõige ja vahel ka mittemiskiga, nüüd on mälus tuhnimist küll ja küll, kui just viskit ei ole. Pilk on tal pööratud tulevikku, meid ootab suur nostalgiline homne! Perekonnale vestab ta teaduslikest Viskiklubi üritustest. Saavutusi on hulga — on teinud nii teistele kui endale teatrit, nii teatris kui ka lavalaudadest eemal ning kõige selle juures on ergukava õnnestunud vahedana säilitada. Viskiklubi vaimul on tema meelest elutarkust, lendu ja leebust, vahel ka heldust ja nukrust. Headel aegadel joob igasugu viskisid ning muidu ka. Viskiklubi areng paneb kusagilt midagi kripeldama. Mida küll? Ja miks nad nii seletamatult ometigi ennast ülal peavad?!

Auväärne TOOMAS TIIVEL on Viskiklubi asutajaliige ja selle president. Varem tegeles ta eluteadusega, hiljem on tal olnud aega ka elule enesele pühenduda. Magus nostalgia täidab tema südant, kui ta mõtleb, kuidas kõik algas, mis viitab tema fenomenaalsele mälule. Tal on kolm saavutust: käis Iirimaal, tegi rookatuse ning remontis ametikorteri. Lisaks on ta olnud emissar, ei, mitte remondi ja rookatuste, vaid maalikunsti ja muusika alal, ning Riias. Viskiklubi vaim meenutab talle James Bondi — leebe, tark, lennukas jne. Headel aegadel joob ta Laphroaig’i, Glenmorangie’t ja Paddy’t, muudel aegadel viimast. Ka Toomast teevad mõned asjad Viskiklubi arengus rahutuks, need, mida keegi ei nimeta ja need, mille puhul tahaks kõvasti küsida: „Miks!?“.

Auväärne ERKKI-SVEN TÜÜR arvati Viskiklubi liikmeks 1992. aastal. Enne seda sündmust tegeles ta nukrameelsust levitavate õhuvõngete koordineerimisega, Viskiklubi liikmena on ta aga keskendunud õhuvõngete koordineerimisele, mis kannavad imetabaseid äraarvamatusi. Magusat nostalgiat tunneb ta mõeldes Viskiklubi Kõigi Ürituste Emale. Tema olulised saavutused viimasel kümnel aastal on seotud rõõmu, uute rahvalaulude ja heade tavade ning väärttraditsioonide juurutamisega klubilistes asutustes. Viskiklubi vaim kangastub talle eepilis-pateetilisena ning sellega eelistab ta kohtuda Lagavulin’a seltskonnas. Halbade päevade viskit näeb ta sarvilisena. Viskiklubi senine evolutsioon teeb Erkki-Sveni väga rahutuks. „Miks küll ometi?“ küsib ta ise….

Auväärne EMIL URBEL arvati Viskiklubi liikmeks 1996. aastal. Enne seda sündmust tellis konjakit, hiljem on tellinud ja ostnud igasuguseid asju, millest mõningaid meenutab kerge kahetsusega. Uneleb nostalgialainetes, kui mõtleb puuridesse suletud pealtnäha ohututele loomadele Tallinna Loomaaias. Kodus räägib teistele Liivi päevadest ja soome-ugri rahvaste raskest saatusest. Saavutusi on kaks — vettehüpped Triigi sadama kailt ja debüüt puhkpillurina Viskiklubi Brass’is. Usub, et terves kehas on ka terve hingeõhk. Viskiklubi vaimule patsutab õlale ja ütleb „sina“, see tundub päris vagur ja leebe olevat. Headel aegadel võtab ette Balvenie, muidu rahuldub Tullamore Dew’ga. Viskiklubi arengulugu tekitab nimetut rahutust.

Auväärne HARDI VOLMER arvati Viskiklubi liikmeks 1997. aastal. Enne seda sündmust oli ta kunstnik ja lavastas vabalt ka filme, hiljem on tulnud süüa vabakunstnik-lavastaja leiba. Nostalgiat otsides mäletab lahedalt hiljutisi sündmusi — auväärse Tiit Pääsukese pildinäitust Riia linnas ja „Minu Leninite“ esietendust. Ka perekonna seltsis viibides ei hoia ta neid mälestusi vaka all. Viimastel aegadel on tal olnud koguni kolm saavutust, tütar on ilmutatud, film on valmis ja Viskiklubi liikmepilet taskus. Viskiklubi vaim on tema meelest nukralt elutark ja leebe. Headel aegadel rüüpab Laphroaig’i ja Black Bush’i korraga, hiljem ja enne MacGregor’it koos Canadian Gold’iga. Viskiklubi evolutsioon teeb murelikuks. Huvitav, kui teised Viskiklubi liikmed ei käitu kummaliselt, siis käituvad nad seletamatult.

UBC auväärsed:

Kaarel Kurismaa - 1989, asutajaliige, kriitikasektsioon

Jaak Lippmaa - 1989, asutajaliige

Lemming Nagel - 1989-2016, asutajaliige, kabesektsioon

Helmu Radik - 1989, asutajaliige, vaikiv liige

Indrek Rohtmets - 1989, asutajallige, värbamiskomisjon

Toomas Tiivel - 1989, asutajaliige, president, generalissimus, viskiring

Tiit Pääsuke - 1989, kolonel, kindral

Sulev Teppart - 1989, mälusektor

David H. Lewis - 1989, auliige

Peeter Volkonski - 1990, korrespondentliige

Jaak Arro - 1990, vaikiv liige

Andres Langemets - 1990, vaikiv liige

Alo Mattiisen - 1990-1996

Arvo Haasma - 1992

Riho Sibul - 1992, muresektor

Erkki-Sven Tüür - 1992, rõõmusektor, kodanik

Aavo Ermel - 1993, vaikiv liige

Taso Mähar - 1993

Sven Grünberg - 1994

Tapio Mäkeläinen - 1994

Mart Laar - 1995

Peter Roose - 1995, juhatuse liige

Ivars Heinrihsons - 1996

Peeter Ernits - 1996, vaikiv liige

Roald Jürlau - 1996

Emil Urbel - 1996, admiral, muusikaring, juhatuse liige

Margus Rava - 1997

Ants Ilus - 1997-2008, auliige

Rein Pokla - 1997, vaikiv liige

Hardi Volmer - 1997, paanikasektor

Meelis Asi - 2002

Mati Sirkel - 2002

Hardo Pajula - 2002, vaikiv liige

Ülo Ignats - 2004-2011

Pentti Hänninen - 2004

Jaak Tuksam - 2006

Rein Kelpman - 2007

Raul Vaiksoo - 2009, akadeemik

Rein Minka - 2009, juhatuse liige

Peeter Brambat - 2011-2014
Jüri Parik - 2015

UBC Ordenid

1993

Mart Laar* - Vabadussõja mälestusrist

1997

Mart Laar - Eesti Kaitseministeeriumi teenetrist

1998

Toomas Tiivel – Läti Kolme Tähe orden
Mart Laar – Eesti Kaitseväe teenetemärk

1999

Ülo Ignats* - Eesti Valgetähe teenetemärk III klass
Tiit Pääsuke – Eesti Valgetähe teenetemärk IV klass
Mart Laar – Püha Andrease Rist
Mart Laar – Eesti Kaitseliidu teeneterist

Mart Laar - Relvastatud vastupanu teenetrist

2000

Erkki-Sven Tüür - Eesti Valgetähe teenetemärk II klass

2001

Riho Sibul – Eesti Valgetähe teenetemärk V klass
Hardi Volmer – Eesti Valgetähe teenetemärk V klass

Peeter Volkonski - Eesti Valgetähe teenetemärk V klass
Mart Laar – Eesti Riigivapi teenetemärk II klass
Tapio Mäkeläinen – Eesti Maarjamaa Risti teenetemärk V klass
Mati Sirkel* - Eesti Valgetähe teenetemärk V klass
Mart Laar – Prantsuse Vabariigi Suur teeneterist
Mart Laar – Malta Suur teeneterist
Mart Laar – Saksamaa Suur teeneterist

2002

Toomas Tiivel – Rootsi Stora Amaranther Ordu suurrist IV klass

2003

Mart Laar – Püha Mauriitsiuse ja Lazari Savoy Ordu Suurrist

2004

Peeter Ernits* – Eesti Valgetähe teenetemärk V klass
Jaak Arro* – Eesti Valgetähe teenetemärk IV klass
Toomas Tiivel - Rootsi Põhjatähe orden
Margus Rava – Leedu Teeneteordeni ohvitseririst
Mart Laar – 10 aastat taastatud Eesti Kaitseväge

2005

Mart Laar – Eesti Kaitseväe eriteenete rist
Margus Rava – Portugali Komandöri Teeneterist
Toomas Tiivel – Portugali Komandöri Teeneterist

2006

Mati Sirkel – Eesti Riigivapi teenetemärk IV klass
Andres Langemets* – Eesti Riigivapi teenetemärk IV klass

2007

Ivars Heinrihsons - Läti Kolme Tähe teenetemärk

Margus Rava - Eesti Valgetähe teenetemärk IV klass

2008

Mart Laar - Rootsi Põhjatähe orden

2009

Mati Sirkel - Austria Vabariigi aurist teaduse ja kunsti edendamise eest

Mart Laar - Soome Vabariigi Valge Roosi Rüütelkonna kommodoori 1. järgu rist

Mart Laar - Jüriöö täht

2010

Mart Laar - Gruusia Püha Jüri orden

Sven Grünberg - Eesti Valgetähe teenetemärk IV klass

Margus Rava - Prantsusmaa Riiklik Teeneteorden 2. klass

Mart Laar - Poola 3. klassi teeneteorden

2011

Rein Minka - Eesti Valgetähe teenetemärk III klass

2014

Mart Laar - Leedu teeneteordeni suurrist

2015

Indrek Rohtmets - Eesti Valgetähe teenetemärk IV klass

Mart Laar - EELK teeneterist

2017

Raul Vaiksoo - Eesti Valgetähe teenetemärk IV klass

Puzzle 2006

Pilt 2014